Keskvarajane rooma salati sort. Tema eripära on selles, et moodustab koonusekujulise pea, mis sellele liigile iseloomulik ei ole.
Lehed on ererohelised, krõmpsuvad, hea maitsega. Kasvatatakse kevadise ja sügisese saagi saamiseks.
1,0 g = 800-1100 seemet.
* See taim pärineb Kreeka arhipelaagi Kos`i saarelt, seepärast pole ka juhuslik, et Inglismaal kutsutakse teda "kos-salatiks".
Bioloogiliselt on ta aga väga sarnane peasalatile, kuid erineb sellest lehtede kuju poolest. Lehed on tal värvuselt helerohelisest kuni tumeroheliseni, hallikasrohelisteni; püstised, jäigad, 30 cm pikad ja kuni 12 cm laiad, lihakad, krõmpsuvad, mahlased, suunduvad vertikaalselt ülespoole. Lehed moodustavad suure, hõreda pikliku kujuga pea, mõnikord isegi 2 salatipead ühes leherosetis.
Kusjuures taim ise moodustab päid kehvalt, seepärast tehakse neid kunstlikult, sidudes taime lehed keskosa ümber kokku. Salatipead on üsna erakordselt kõrgete maitseomadustega ja seepärast on nende järgi väga suur nõudlus, eriti just USA- s ja Lääne-Euroopas.
Oma omadustelt on rooma salat sarnane hilistele peasalati sortidele, kuid erineb nendest vähenõudlikkuse, ennakõidumisele vastupidavuse ja pika säilitusaja poolest.
Rooma salat on külmakindel, hästi karastatud istikud taluvad temperatuuri alanemist kuni - 3°С. Kuid pea moodustamise ajal mõjuvad ka kõige väiksemad öökülmad edasisele kasvule halvasti.
Rooma salat on valguse suhtes väga nõudlik, kuigi talub ka vähest varju. Varjulised kohad tema kasvatamiseks ei sobi, sest valguse puudusel moodustuvad väga väiksed ja kohevad pead.
Nii nagu kõik peasalatid, nii vajab ka rooma salat piisava niiskusega mulda, kuid ei talu liigniiskust, pikemad vihmad soodustavad taimede hävimist. Samal ajal mõjub niiskuse puudus mullas halvasti nii pea mõõtmetele kui tihedusele ja see võib olla põhjuseks, miks taimed putkuvad. Seejuures muutuvad lehed väga kibedaks ja ei pruugi igaühele maitse järgi olla.
Eng.: Cos lettuce, Roman lettuce. Suom.: Sidesalaatti. Sven.: Romersksallat, Romansallat, cossallat och bindsallat.